Uudised

Eesti tervishoiu rahastamise aruteludes on üks lahendus ammu küps: tööandja terviseedenduse maksuvaba piirmäär tuleb tõsta seniselt 400 eurolt vähemalt 1200 euroni. See ei ole ideoloogiline küsimus, vaid praktiline otsus, mis aitaks parandada inimeste ligipääsu arstiabile ja vähendada omaosalust.

Viimase aja drooniintsidendid Eestis on tõstatanud küsimuse, kuidas käsitleda võimalikke droonidest põhjustatud kahjusid kindlustuses. Õnneks ei ole Eestis selliseid kahjujuhtumid seni aset leidnud, kuid teema on aktuaalne ning puudutab erinevaid kindlustusliike – alates kodu- ja ettevõttekindlustusest kuni kasko-, reisi- ja elukindlustuseni.

Kavandatava seadusemuudatuse kohaselt saavad ettevõtjad, kelle põhitegevus ei ole kindlustus, pakkuda klientidele oma toodete või teenuste juurde mitme kindlustusandja pakkumisi. Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõuniku Kristiina Kubja selgitusel tähendab see, et nad võivad edaspidi tegutseda kindlustusmaakleri esindajana. „Praegu on sellistel ettevõtjatel lubatud kindlustust pakkuda, kuid nad ei tohi näidata kliendile erinevate kindlustusandjate konkureerivaid pakkumisi,“ selgitas ta. „Seega inimeste jaoks muutub asi hoopis lihtsamaks.“ Kindlustusseltside liidu juhi Tuuli Pärensoni sõnul muutuks kindlustusturu toimimise süsteem kavandatava muudatusega aga kindlasti keerulisemaks ajal, mil selle tänane korralduski pole paljudele lõpuni arusaadav. Täna on Eestis kindlustusturg tema sõnutsi üles ehitatud nii, et kindlustusselts müüb oma teenuseid kliendile kas otse või ühe edasimüüja kaudu. „Näiteks kaubanduses on meile kõigile kohe selge, mis vahe on, kas ostame koju munad otse kuulsalt Tanelilt Saaremaalt või Rimist, Prismast, Selverist,“ selgitas ta. Kindlustusteenuse edasimüük on reguleeritud ning seda tohivad pakkuda vaid kindlustusmaaklerid või kindlustusagendid. „Maakler esindab klienti ja otsib talle sobiva lahenduse turult, agent tegutseb kindlustusseltsi nimel ja pakub selle seltsi teenuseid,“ märkis ta. Artikkel täispikkuses: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120494125/muutused-raputavad-kindlustusmaastikku-riik-raiub-et-susteem-lihtsustub-kindlustused-sellega-ei-noustu

Õnn on see, kui õnnetusi ei juhtu. Sama oluline on, et õnnetuse korral oleks olemas kindlustus, et ootamatu juhtum ei katkestaks elu. Enamasti laheneb kindlustusjuhtum poolte ühisel arusaamal, kuid olukordades, kus kindlustusandja ja kliendi hinnang juhtunule või hüvitise ulatusele erineb, pakub lahendust kindlustuslepitus.

Eesti Kindlustusseltside Liit pöördus valitsuse poole ettepanekuga tõsta töötajate tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba  piirmäära 1200 euroni aastas töötaja kohta, et toetada terviseprobleemide varajast avastamist ja vähendada inimeste omaosalust tervisekulude katmisel.

Kogu Eestit on viimastel päevadel räsinud tugevad tormituuled. Ilmateenistuse prognooside kohaselt on tugevaid tuuleiile oodata ka järgnevatel päevadel. Tormi kestust, laia levikut ja senist sündmuste hulka arvestades võib seekordsete tormikahjude kogumaht kujuneda tavapärasest suuremaks, kuid lõplik rahaline ulatus selgub alles järgnevate nädalate jooksul.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi uuringuandmed näitavad, et Eesti inimeste majanduslik toimetulek sissetuleku kadumise korral on viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud. Kui 2019. aastal said ühe pereliikme töövõimetuse korral hakkama 63 protsenti peredest, siis tänavu tuleksid sellises olukorras toime kõigest pooled peredest. Elukindlustus, mis kaitseb töövõimetuse korral, on aga vaid 20 protsendil elanikkonnast.

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) soovib avalikku diskussiooni vabatahtliku tervisekindlustuse soodustamise üle. Arenguseire Keskuse värskelt avaldatud raport “Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035” esitab ravikindlustuse kohta lausvalesid, mis halvustavad ja pisendavad vabatahtliku tervisekindlustuse potentsiaali.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) korraldatud aasta kindlustusteo konkursi võitis PZU Kindlustus, kes mullu detsembris tõi ainsa kindlustuspakkujana turule tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse.

Viimasel ajal on meedias kajastatud juhtumeid, kus autod on süttinud ja tulekahju on kahjustanud ka teiste inimeste vara. Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) tuletab meelde, et sellistel juhtudel võib tegemist olla liikluskindlustuse juhtumiga. Kui liikluskindlustus on olemas, siis hüvitab liikluskindlustus kannatanule kahju ning kahju põhjustaja ei pea seda ise kinni maksma.