Kui kindlustusandja ja klient ei jõua kokkuleppele, aitab kindlustuslepitus

Eelmisel aastal registreeriti Eestis ligi pool miljonit kindlustusjuhtumit, millest 92% puhul maksti hüvitist. Vahel ei ole klient ja kindlustusandja siiski ühel meelel selles, kas ja kui suures ulatuses tuleks tekkinud kahju hüvitada. Sellises olukorras ei pea inimene jääma oma murega üksi ega pöörduma kohe kohtusse. Lahendust aitab otsida kindlustuslepitus. Tänavu esimese kuue kuuga esitati kindlustuslepitusse 397 avaldust.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juures tegutsev lepitusorgan on aidanud kindlustusvaidlustele kohtuväliseid lahendusi leida juba enam kui kümme aastat. Lepitusteenus on kliendile tasuta ning erapooletu lepitaja aitab kliendil ja kindlustusseltsil selgitada erimeelsuse põhjuseid ja otsida kokkulepet. Mõlema organisatsiooni juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul vajab inimene pärast kahjujuhtumit ennekõike lahendust, mis aitaks tal eluga edasi minna. „Kui kodus on juhtunud veekahju, auto on avariis kannatada saanud või perepuhkus ootamatult katkenud, on inimese esimene mure, kuidas kodu jälle korda saada, autoga liikuma pääseda või perega turvaliselt koju jõuda. Kui siis tekib ka kindlustusandjaga erimeelsus kahju hüvitamise üle, võib niigi keeruline olukord veelgi raskemaks muutuda. Just sellisel hetkel on oluline teada, et oma murega ei pea üksi jääma ja abi saab kindlustuslepitusest,“ ütles Potsepp.

Miks kindlustusvaidlused tekivad?

Kindlustusvaidluse põhjuseks võib olla erinev arusaam sellest, kuidas kahju tekkis, kas juhtum kuulub kindlustuskaitse alla või kui suur peaks olema hüvitis. Mõnikord selgub, et klient on eeldanud lepingult laiemat kaitset, kui see tegelikult pakub. Teinekord ei ole pooled ühel meelel kahju suuruses või vajab kindlustusandja otsus täiendavat selgitamist. „Näiteks pöördus meie poole inimene, kelle kodune soojuspump oli üle kuumenenud ja lakanud töötamast. Kindlustusandja hinnangul oli põhjuseks seadme tavapärane kulumine, mille tõttu kahju ei kuulunud hüvitamisele. Klient aga seostas riket elektrikatkestusega. Mõlemal oli oma seisukoht, kuid otsustav küsimus oli, mis soojuspumba tegelikult rivist välja viis. Lepitaja vahendusel telliti täiendav ekspertiis, mis kinnitas elektrikatkestuse mõju. Selle põhjal jõudsid pooled kokkuleppele ja kahju hüvitati täies ulatuses,“ kirjeldas Potsepp üht juhtumit.

Teisel juhul vähendas kindlustusandja parkimisõnnetuses kannatada saanud juhi hüvitist poole võrra, sest esialgse hinnangu järgi oli õnnetuses oma osa mõlemal juhil. Kannatanu ei olnud otsusega nõus. Tema sõnul oli ta auto enne kokkupõrget juba peatanud ning teine sõiduk tagurdas seisvale sõidukile otsa. „Lepituses arutati kõik asjaolud uuesti läbi. Tagurdanud juht andis täiendavaid selgitusi ning nentis, et ta ei märganud teist autot enne kokkupõrget. Selle teabe põhjal hindas kindlustusandja oma esialgse otsuse ümber ning hüvitas kannatanule kahju täies ulatuses,“ rääkis Potsepp.

„Lepituse väärtus ongi selles, et vaidlus ei jää kahe vastandliku seisukoha juurde pidama. Vahel on vaja sõltumatut ekspertiisi, vahel mõnd täpsustavat selgitust või võimalust kõik asjaolud koos uuesti läbi vaadata. See ei tähenda, et kindlustusandja esialgne otsus oleks tehtud kergekäeliselt või et kliendil oleks alati õigus. Oluline on jõuda selgusele, millel otsus põhineb ja kas olemasolev teave annab põhjust seda muuta. Nii võib lahenduseni jõuda ilma pika kohtuvaidluseta,“ selgitas Potsepp.

Kindlustuslepitus arvudes | 2024–2026

* Kõik näitajad hõlmavad EKsL-i ja LKF-i lepitusorganeid kokku. Samal perioodil lõppenud lepitused ei pruugi olla alanud samal aastal. 2024. ja 2025. aasta andmed puudutavad täisaastaid, 2026. aasta andmed esimest poolaastat.

Kuidas kindlustuslepitusse pöörduda?

Kui klient ei nõustu kindlustusandja otsusega, tuleb tal esmalt pöörduda erimeelsuse lahendamiseks kindlustusandja poole. Kui omavahel lahendust ei leita, saab esitada avalduse lepitusorganile. Liikluskindlustusega seotud vaidluste korral saab pöörduda Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures tegutseva liikluskindlustuse lepitusorgani poole. Muude kindlustusliikide ja kindlustusvahendusega seotud vaidlusi käsitleb Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan. Lepitusavalduse saab esitada siin.

„Kui tabab ootamatu õnnetus ja kindlustusseltsiga tekib kahju hüvitamise osas erimeelsus, julgustan siiski pöörduma kindlustuslepitusse. Ka keerulisele vaidlusele tasub lahendust otsida. Kindlustus on selleks, et aidata ning erimeelsus hüvitamise üle ei pea tähendama, et abi jääbki saamata,“ ütles Potsepp.

Kampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“ toimub 26. augustist 27. septembrini 2026. Kuu aja jooksul jagatakse olulist infot Eestis liikluses toimuva kohta, tuuakse välja liikluskindlustuse statistikat ja suuremaid trende ning antakse praktilisi soovitusi nii liiklusõnnetuste ennetamiseks kui ka pärast juhtunut tegutsemiseks. Kampaania algataja ja eestvedaja on Eesti Liikluskindlustuse Fond ning koostööpartnerid Politsei- ja Piirivalveamet ja Transpordiamet. Praktilised juhised liiklusõnnetuse korral tegutsemiseks leiab veebilehelt https://lkf.ee/et/mistehakuijuhtus