Kahe kuu jooksul pärast 4. septembril Pärnumaad tabanud rekordvihma on kindlustusseltsidele esitatud 825 kahjuteadet kogusummas 5,8 miljonit eurot. Lõviosa kahjust põhjustas üleujutusvee tungimine hoonetesse, väiksema osa muud tugeva vihmaga seotud kahjustused. Suurim üksikkahju registreeriti Pärnus asuvas eramajas, mille taastamiseks hüvitab kindlustus 105 000 eurot.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel moodustasid suurima osa Pärnumaa üleujutuse kahjudest kodukindlustuse juhtumid, mille kogukahju ulatus ligi viie miljoni euroni. Kokku esitati 682 kodukindlustuse kahjuteadet ning ühe juhtumi keskmine kahju oli ligikaudu 7300 eurot. Ettevõtete varakindlustuses registreeriti 99 kahjujuhtumit kogusummas 745 000 eurot. Ühe juhtumi keskmine kahju oli ligikaudu 7500 eurot.
Ligi 500 kodukindlustuse juhtumi puhul on juba tehtud positiivne hüvitamisotsus
Novembri alguseks olid kindlustusseltsid teinud positiivse hüvitamisotsuse 493 kodukindlustuse juhtumi puhul. Ligikaudu 15% juhtumite puhul on kahjukäsitlus veel pooleli, kuna kindlustusseltsid ootavad klientidelt kahjustatud vara taastamise kulukalkulatsioone, mille alusel määrata hüvitise lõplik suurus.
„Vaid kahe kuuga on kindlustusseltsid jõudnud teha positiivse hüvitamisotsuse juba sadade üleujutuskahjude kohta. Ülejäänud juhtumite käsitlemiseks on oluline, et kliendid esitaksid kindlustusseltsile vajalikud dokumendid, eelkõige kahjustatud vara taastamise hinnapakkumised ja kulukalkulatsioonid. Nende põhjal saab kindlaks määrata kahju suuruse ja hüvitise ning viia kahjukäsitluse kiiresti lõpuni,“ selgitas EKsLi juhatuse esimees Tuuli Pärenson.
Mida Pärnumaa üleujutuse juhtumitest õppida?
Pärnumaa üleujutuse kahjujuhtumid tõid esile kaks olulist asja: kodukindlustust valides tasub eelistada laia kaitsega koguriskikindlustust ja veenduda, et leping katab ka üleujutuskahjud. Samuti tuleb arvestada, et ohuolukorras tehtud valikud võivad kahju veelgi suurendada.
Näiteks tekkis osa sõidukikahjustusi just seetõttu, et autojuht sõitis üleujutatud teelõigule ning vesi pääses mootorisse või kahjustas sõiduki muid osi. Kokku esitati kindlustusseltsidele 44 sõidukikindlustuse kahjuteadet kogusummas ligi 82 000 eurot. Kaheksal juhul ei kuulu kahju hüvitamisele. Seda just seetõttu, et juht oli sõitnud teadlikult üleujutatud teele ja seadnud sellega oma sõiduki ohtu.
„Kindlustus aitab ootamatute kahjudega toime tulla, kuid oluline on ka ise käituda nii, et kahju ei suureneks. Üleujutatud teele sõites võib juht tahtmatult tekitada oma autole tõsiseid kahjustusi, mida oleks saanud vältida. Loodusõnnetust me ära hoida ei saa, küll aga saame oma otsustega vältida täiendavat kahju. Kindlustus aitab ootamatu õnnetuse korral, aga ei hüvita teadlikult võetud riski tagajärgi,“ selgitas Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Tuuli Pärenson.
Taustainfo:
Statistika kajastab 4. septembri 2026 Pärnumaa paduvihmaga seotud kahjuteateid seisuga 4. november 2026.
Kogukahju tähistab kindlustusseltsidele teatatud kahju hinnangulist suurust, mitte väljamakstud hüvitiste summat.
Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) ühendab kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusseltse ning on kindlustussektori ühine eestkõneleja. Oleme Eestis ainus organisatsioon, kes kogub kindlustusseltsidelt kogu turgu hõlmavaid andmeid, koondab kindlustusstatistikat ning vahendab seda avalikkusele.
Lisainfo:
Kati Remmelkoor
kommunikatsiooni- ja turundusjuht
+372 5620 1101
Eesti Kindlustusseltside Liit
Eesti Liikluskindlustuse Fond













