Suvepuhkuste ja koolide lõpureiside hooaja alguses tasub reisikindlustuse valik eriti hoolikalt läbi mõelda. Viimase aja geopoliitilised kriisid, sagenenud lennutühistamised ning lennundussektoris nähtud makseraskused on näidanud, et reisiplaanid võivad muutuda ka siis, kui reisija ise pole midagi valesti teinud.
„Oluline on, et oleks läbi mõeldud, millised riskid võivad reisi päriselt mõjutada ja kas valitud kindlustuskaitsed aitavad ka siis, kui kogu reis tuleb ootamatult ümber korraldada,“ ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Tuuli Pärenson. „Viimaste kuude sündmused on näidanud, et lisaks terviseriskidele tasub tähelepanu pöörata ka reisitõrgetele, streikidele, lennuhäiretele ning vajadusel transpordiettevõtte maksejõuetuse kaitsele.“ Need kaitsed ei kuulu reeglina tavapärase reisitõrke alla, vaid tuleb eraldi lisaks valida.
Üks sagedasemaid vigu on kindlustuse ostmine alles vahetult enne reisi algust. Sellisel juhul ei pruugi enne reisi tekkivad probleemid olla kindlustuskaitsega kaetud. „Reisikindlustus tasub sõlmida kohe pärast esimese lennupileti või majutuse broneerimist. Nii hakkab reisitõrke kaitse kehtima juba enne reisi algust ning inimene on kaitstud ka siis, kui reis tuleb ootamatult ära jätta või teha plaanides muudatusi.“
Erilist tähelepanu tasub pöörata koolide lõpureisidele ja teistele grupireisidele, kus ühe inimese haigestumine või ootamatu takistus võib mõjutada terve reisi kulgu. Enne reisi tuleks veenduda, et kindlustus sisaldab vähemalt ravikulukindlustust, reisitõrke kaitset ja vajadusel pagasikindlustust.
Üks levinumaid eksiarvamusi see, et krediitkaardiga kaasnev reisikindlustus katab automaatselt kõik peamised reisiga seotud riskid. „Paljud inimesed eeldavad, et krediitkaardiga kaasnev reisikindlustus annab samasuguse kaitse nagu eraldi sõlmitud reisikindlustus. Tegelikult on kaitsed pankade lõikes väga erinevad. Enne reisi tasub kindlasti üle vaadata, millised riskid on tegelikult kaetud ning kas kaitse hõlmab ka reisitõrget või transpordiettevõtte maksejõuetust,“ selgitas Pärenson.
Kevadine Lähis-Ida kriis näitas ilmekalt, kui kiiresti võivad reisiplaanid muutuda. Lennuliikluse häirete tõttu pidid paljud reisijad muutma oma tagasisõiduplaane, ostma uued lennupiletid või pikendama välismaal viibimist. Kui algselt võis kogu reisi maksumus jääda mõnesaja euro piiresse, siis ootamatud lisakulud ulatusid mõnel juhul mitme tuhande euroni.
„Reisikindlustust valides ei tasu lähtuda ainult sellest, kui palju maksis algselt lennupilet ja majutus. Oluline on mõelda ka sellele, kui suured võivad olla kulud olukorras, kus reis tuleb ootamatult ümber korraldada ning tekivad ootamatud lisakulud transpordi või majutuse osas,“ ütles Pärenson.
Kuigi enamik reise kulgeb plaanipäraselt, tasub enne teele asumist veenduda, et kindlustuskaitse vastab tegelikele riskidele ning aitab ka olukorras, kus reis tuleb ootamatult ümber korraldada.
