Eesti Liikluskindlustuse Fond alustas kampaaniat “Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“.
TAUST (miks me seda teeme?)
Liiklusõnnetusi juhtub Eestis iga päev väga palju. 2025. aastal toimus liikluskindlustuses 36 339 õnnetust ehk keskmiselt 99 õnnetust päevas. 2026. aasta esimesel poolaastal oli neid juba 18 759 ehk keskmiselt 104 päevas. Eelmise aasta jooksul hüvitas liikluskindlustus liikluses tekkinud kahjusid kokku 82,7 miljoni euro eest.
Nende numbrite taga ei ole ainult katkised autod. Õnnetus võib tähendada vigastust, töölt eemalolekut, pikka taastumist või kõige raskemal juhul inimese hukkumist. See mõjutab lisaks õnnetusse sattunule tema peret ja lähedasi, tööandjat ning raskemate juhtumite puhul inimese elu veel aastaid pärast õnnetust.
Kõige olulisem on, et liikluskindlustuse õnnetusi juhtuks vähem. Aga me peame arvestama ka reaalsusega: praegu juhtub neid Eestis üle saja päevas. Seetõttu tahame ühelt poolt rääkida ennetusest ja sellest, kuidas õnnetusi vältida, teisalt anda inimestele teadmised, mida teha siis, kui ikkagi juhtus. Just sellest vajadusest sündis kampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“. Me tahame, et inimene ei hakkaks alles sündmuskohal või haiglas esimest korda otsima, mida teha, millised on tema õigused ja kust abi saada. Need teadmised võiksid meil kõigil olemas olla enne, kui neid päriselt vaja läheb.
SATISTIKA (natuke numbreid)
2025.aastal kokku 36 339 liikluskindlustuse juhtumit ehk 99 päevas
2025.aastal hüvitas liikluskindlustus 82,7 miljonit eurot ehk keskmiselt 226 624 eurot päevas.
2026. juuni seisuga 18 759 liikluskindlustuse juhtumit ehk 104 õnnetust päevas
Juhtumite arv on kasvanud eelmise aasta juuni lõpu seisuga 12%
42% liikluskindlustuse juhtumitest juhtub parklates
2025. oli 1615 inimkannatanuga liiklusõnnetust, võrreldes 2024 aastaga 306 õnnetust vähem.
MILLEST ME KAMPAANIA JOOKSUL RÄÄGIME?
Kampaania fookus on liiklusohutusel tervikuna. Me ei räägi ainult sellest, mida teha siis, kui liiklusõnnetus on juba juhtunud, vaid ka sellest, miks õnnetused juhtuvad ja mida saab iga liikleja teha selleks, et neid oleks vähem.
Kuu jooksul võtame ette väga erinevad olukorrad, millega inimesed liikluses kokku puutuvad – plekimõlkimised ja parklaõnnetused, ohtlikud ristmikud, jalakäijatele otsasõidud, tõukerattaõnnetused, metsloomadega kokkupõrked ning õnnetused välismaal.
Teine suur fookus on praktilistel teadmistel. Millal tuleb kutsuda politsei ja millal saab õnnetuse ise vormistada? Mida sündmuskohal kindlasti teha ja mida mitte? Kuidas juhtunu korrektselt fikseerida, kelle poole kahju hüvitamiseks pöörduda ning mida teha keerulisemates olukordades – näiteks siis, kui teine osapool lahkub sündmuskohalt või õnnetuse põhjustanud sõidukil puudub kindlustus.
Ja väga oluline osa kampaaniast puudutab seda, mis saab inimesest pärast õnnetust edasi. Räägime kannatanu õigustest, ravist ja taastusravist, töövõimetusest, psühholoogilisest abist ning kõige raskemate juhtumite puhul ka lähedaste toetamisest ja leinanõustamisest. Õnnetus ei lõpe hetkel, mil autod sündmuskohalt ära viiakse.
17. septembri rahvusvahelisel liiklusohutuse päeval toome tugevamalt esile ennetuse: miks õnnetused juhtuvad ja kuidas neid ära hoida. 22. septembri autovabal päeval pöörame tähelepanu jalakäijatele, ratturitele ja teistele vähekaitstud liiklejatele ning sellele, kuidas erinevad liiklejad saavad ühes liiklusruumis üksteisega paremini arvestada.
Ehk kampaania läheb teadlikult plekimõlkimisest leinanõustamiseni – ennetusest ja esimestest otsustest sündmuskohal kuni abi ja toeni, mida võib vaja minna veel kaua pärast juhtunut.
KOOSTÖÖPARTNERID
Kampaaniat Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes on kaasanud partneritena Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiameti, sest liiklusohutus ei ole ühe organisatsiooni teema. Toome kokku eri osapoolte teadmised ja kogemused ning rääkida liiklusõnnetuse tervikahelast – ennetamisest ja sündmuskohal tegutsemisest kuni kahju hüvitamise ja kannatanu abistamiseni.
LKF toob projekti liikluskindlustuse, kahjude ja hüvitamise vaate, politsei sündmuskohal tegutsemise ja liikluskäitumise kogemuse ning Transpordiamet liiklusohutuse ja ennetuse teadmised. Meie ühine eesmärk on, et liiklusõnnetusi juhtuks vähem ning kui siiski juhtub, teaks inimene, mida teha ja kust abi saada.
HOIAK JA TOON MEEDIAS
Kampaania ei räägi sellest, kui halvasti Eesti liikluses kõik on, ega taha inimesi hirmutada või süüdistada. Lähtekoht on positiivne ja lahendustele suunatud: mida saame kõik teha paremini, et õnnetusi juhtuks vähem ja nende tagajärjed oleksid väiksemad.
Räägime päris olukordadest inimlikult ja arusaadavalt ning anname eelkõige praktilisi soovitusi. Mida saan mina liiklejana teha õnnetuse vältimiseks? Kuidas käituda, kui midagi siiski juhtub? Milliseid vigu tasub vältida? Kust leida kiiresti õige info ja abi?
Kampaania läbiv hoiak on: õnnetusi ikka juhtub, aga me saame teha palju selleks, et neid juhtuks vähem. Ja kui juhtub, ei pea inimene jääma oma murega ega tagajärgedega üksi.
