• Torulekete kahjud ulatusid 2025. aastal 21 miljoni euroni
  • Kindlustus hüvitas 2025. aastal üle 7000 torulekke juhtumi
  • Üks toruleke põhjustas 2025. aastal keskmiselt 3000 euro suuruse kahju

Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel ulatus torulekete tõttu välja makstud kindlustushüvitiste summa 2025. aastal enam kui 21 miljoni euroni. Kümne aastaga on torulekete kogukahju kasvanud neli korda ning juhtumite arv kaks ja pool korda.

Torulekete kogukahju on paisutanud lekete arvu kasv ja suurema kahjusummaga juhtumite sagenemine. Kui kümme aastat tagasi põhjustas üks toruleke keskmiselt umbes 1900 euro suuruse kahju, siis eelmisel aastal oli sama näitaja ligi 3000 eurot. Keskmise kahju kasvu taga on eelkõige ehitus- ja remonditööde ning materjalide kallinemine, mis muudab veekahjude likvideerimise ja vara taastamise varasemast oluliselt kulukamaks.

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul võivad veekahjud kujuneda sageli märksa suuremaks, kui esialgu paistab.

„Veekahju ei piirdu sageli ainult lekkekoha ümbrusega. Vesi võib liikuda konstruktsioonidesse, kahjustada viimistlust, mööblit ja tehnikat ning kortermajades levida ka naaberkorteritesse,“ ütles Piirsalu.

Eesti Kindlustusseltside Liidu poolt läbi viidud analüüsist selgub, et veekahjude põhjuseks pole üksnes purunenud torud. Sageli saavad kahjud alguse ka küttesüsteemide, veeboilerite, segistite, dušiseadmete või WC-poti loputuskastide riketest.

Suveperioodil suureneb risk eelkõige kahes olukorras. Esiteks siis, kui inimesed viibivad pikemalt kodust eemal, ning teiseks siis, kui pärast talve võetakse taas kasutusele suvilad ja muud hooajalised hooned. „Suvel liigume me palju ringi ning viibime sageli pikemalt kodust eemal. Kui sellel ajal tekib veeleke, võib kuluda päevi enne, kui see avastatakse. Iga päev, mil leke jääb märkamata, tähendab suuremat kahju. Seetõttu tasub pikema äraoleku korral võimalusel vee pealevool sulgeda,“ ütles Piirsalu.

Kevadel ja suve alguses võetakse taas kasutusele suvilad ja muud hooajalised hooned, mis on seisnud kuid kasutuseta. Just siis võivad ilmneda talve jooksul tekkinud kahjustused või seni märkamata lekked. „Enne veesüsteemi kasutuselevõttu tasub üle vaadata torustiku nähtav osa, ühenduskohad ja veega seotud seadmed, et võimalikud rikked avastada enne suurema kahju tekkimist,“ lisas Piirsalu.

Torusid, segisteid ja veeboilereid tasub regulaarselt kontrollida ja hooldada, kuid kõiki lekkeid ei ole võimalik ette näha ega ära hoida. Ainuüksi eelmisel aastal hüvitasid kindlustusseltsid Eestis üle 7000 torulekke juhtumi ehk keskmiselt enam kui 20 veekahju päevas. Statistika näitab, et veekahju risk puudutab väga paljusid koduomanikke ning seetõttu tasub veenduda, et kodul oleks olemas sobiv kindlustuskaitse.