Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) soovib avalikku diskussiooni vabatahtliku tervisekindlustuse soodustamise üle. Arenguseire Keskuse värskelt avaldatud raport “Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035” esitab ravikindlustuse kohta lausvalesid, mis halvustavad ja pisendavad vabatahtliku tervisekindlustuse potentsiaali.
EKsLi juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kolmapäeval esitletud raportis suures mahus hinnanguid ja emotsionaalselt laetud kirjeldusi. „Raportis esitatakse vääramatult valefakte, nagu kindlustus ei oleks kättesaadav madalama sissetulekuga inimestele, väikestele ettevõtetele või nagu ei toimiks kindlustusturul konkurents. Kindlustusseltside liit on uuringu raportis leidnud kokku 83 valeväidet või põhjendamata hinnangut, millest oleme Arenguseire Keskust kirjalikult teavitanud,“ ütles Piirsalu.
EKsLi peamised seisukohad ja ning vastuargumendid väidetele, mis on raportis toodud:
- Raportis on väidetud, et tööandja ravikindlustus suurendab ebavõrdsust tervishoiusüsteemis. EKsLi hinnangul ebavõrdsus väheneb tänu tööandja ravikindlustusele.
Tänu tööandja ravikindlustusele saavad raviteenuseid kasutada ka väiksema sissetulekuga inimesed, kellel ilma tööandja ravikindlustuseta poleks see taskukohane. Maksusoodustuse kasutamiseks peab teenust pakkuma võrdsetel tingimustel kõikidele töötajatele, sõltumata sissetulekute suurusest ja tervislikust seisundist. Kindlustust saavad osta ja ostavadki nii ühemehefirmad kui suurkorporatsioonid praktiliselt kõikidelt tegevusaladelt. Sellest saavad kasu ka need, kellel tööandja ravikindlustus puudub, sest kindlustus vähendab järjekordi Tervisekassa rahastatavas süsteemis.
- Raportis on väidetud, et töötajate tervise edendamise kulude maksusoodustus vähendab riigi maksutulusid. EKsLi hinnangul on tegu meelevaldse seosega, mida ei toeta ei faktid ega turupraktika.
Eraravikindlustus on praktiline lahendus, millega tööandjad saavad hoolitseda oma töötajate tervise eest, aidata neil kiiremini paraneda ja tööle naasta. Töötervishoid, tööandja pakutavad hüved ja palgatase ei ole üksteist asendavad. Faktid kinnitavad, et reeglina edukamates ettevõtetes on kõrgem palgatase ning mahukam hüvede pakett. Tööandja ravikindlustus on tööandjale vabatahtlik valik. Mitte keegi ei saa tööandjat survestada, et ta selle maksusoodustuse võrra suurendaks riigile makstavaid makse.
- Raportis nähakse eraravikindlustust probleemina, samas kui selle maht moodustab täna terviserahastusest ühe protsendi. EKsLi hinnangul ei ole võimalik tõsiselt võtta raporti väiteid, mille kohaselt see 1 protsent on süüdi hinnatõusus ja meditsiinipersonali puuduses.
Eestis on tööandja ravikindlustus 10 protsendil töötajaskonnast, tööandja ravikindlustuse osakaal kogu kindlustusmaksete mahust on kaks protsenti ja erasektori osakaal terviserahastuses on üks protsent. Eraravikindlustust ei saa raviteenuste kulude tõusus süüdistada, kuna 99 protsenti ravirahastust ei ole kuidagi eraravikindlustusega seotud.
EKsL soovib diskussiooni vabatahtliku tervisekindlustuse soodustamise üle.
EKsLi juhatuse liikme Andres Piirsalu hinnangul on viimane aeg maksusoodustuse suurus üle vaadata. „Eestis saab tööandja panustada maksuvabalt töötaja tervisesse 400 eurot aastas, maksuvabastuse tase on püsinud samal tasemel üle kuue aasta. Selle aja jooksul on aga tervishoiuteenuse hind märkimisväärselt tõusnud. Raviteenuste kiire kallinemise tagajärjel on tekkinud olukord, et tööandja ravikindlustuse kaitse ulatust peab hinnatõusu tõttu vähendama,“ ütles Piirsalu.
„Riik piirab 400-eurose hüvitismääraga iga aasta üha rohkem võimalusi, mis on tööandjatel kasutada oma töötajate tervisesse panustamiseks. Kui me nii jätkame, siis ei ole välistatud, et tänaseks edukalt käima läinud tööandja ravikindlustus kaob Eesti turult, sest maksusoodustuse limiit ei võimalda pakkuda piisavalt ulatuslikku kindlustuskaitset,“ ütles Piirsalu.
Piirsalu hinnangul ei saa piirmäära suurendamisest kasu ainult tänased tööandjad ja töövõtjad, vaid ka riik. „Tänaste kindlustatud töötajate tervisekulud on homme väiksemad tänu tööandja ravikindlustuse ennetavale mõjule – inimesed saavad kiiresti ravi ja sellega ennetatakse ka võimalikke tüsistusi ja tervisehädasid,“ selgitas Piirsalu.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.