Kogu Eestit on viimastel päevadel räsinud tugevad tormituuled. Ilmateenistuse prognooside kohaselt on tugevaid tuuleiile oodata ka järgnevatel päevadel. Tormi kestust, laia levikut ja senist sündmuste hulka arvestades võib seekordsete tormikahjude kogumaht kujuneda tavapärasest suuremaks, kuid lõplik rahaline ulatus selgub alles järgnevate nädalate jooksul.
Tugevad tuulehood on juba mitmel pool rebinud katuseid, lennutanud aedasid ja lahtisi esemeid ning põhjustanud ulatuslikke elektrikatkestusi. Maha kukkunud elektriliinid on põhjustanud mitmel pool tulekahjusid. Korduvalt on sõidukid sattunud ohtu teele langenud puude tõttu. Päästeamet on tormi algusest alates saanud sadu väljakutseid, mis viitab olukorra ulatuslikule mõjule üle Eesti.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on sellistes olukordades kõige olulisem, et inimesed, kes on tormis kannatada saanud, ei jääks oma murega üksi. „Kui teie vara on ilmastikuolude tõttu kahjustada saanud, tuleb abi saamiseks pöörduda kohe oma kindlustuse poole. Kindlustus ongi loodud ootamatute sündmuste puhuks ning kahjujuhtumi registreerimine on esimene samm, et tekkinud ebamugav olukord saaks võimalikult kiire lahenduse,“ ütles Piirsalu.
Tema sõnul näitab varasem praktika, et tormikahjude korral hüvitab kindlustus reeglina tekkinud kahju. „Juhtumid, kus hüvitis võib jääda oodatust väiksemaks või üldse maksmata, on pigem harvad ning seotud olukordadega, kus vara seisukord oli juba enne tormi kehv või kindlustuskaitse ei vasta vara tegelikule väärtusele,“ selgitas Piirsalu.
Suuremate kahjude puhul tasub tema sõnul arvestada ka sellega, et lisaks rahalisele hüvitisele jääb sageli inimese enda korraldada vara taastamine. „Mida ulatuslikum ja keerulisem on kahju, seda rohkem on ka praktilist asjaajamist. Kindlustus aitab kahju rahaliselt katta, kuid taastamise korraldamine jääb paljudel juhtudel inimese enda kanda,“ lisas Piirsalu.
Varasemate suurte tormide kogemus näitab, et ulatuslike ja ootamatute varakahjude korral on kindlustusel väga oluline roll. Näiteks 2023. aasta oktoobris Põhja-Eestit räsinud sügistormi järel maksti ainuüksi varakindlustuse hoonekahjude eest välja ligikaudu kolm miljonit eurot.
Tormid on Eestis üha sagedasem ja korduv nähtus ning praegune olukord tuletab taas meelde, kui oluline on olla ootamatuteks juhtumiteks valmis. Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Tuuli Pärenson selgitas, et sageli eeldatakse ekslikult, et kodukindlustus katab kõik tormiga seotud kahjud. „Kodukindlustus aitab siis, kui kahjustada saab inimese enda kodu või vara. Vastutuskindlustus on aga vajalik olukordades, kus ilmaolude tõttu saab kahju keegi teine. Näiteks kui sinu krundil murdub puu ja langeb naabri majale või kui tuul rebib katusepleki, mis kahjustab kõrval hoovis pargitud autot,“ ütles Pärenson. Tema sõnul tekivad just sellistes olukordades inimeste jaoks kõige ootamatumad kulud. „Kui vastutuskindlustust ei ole, tuleb teisele inimesele tekitatud kahju hüvitada oma taskust,“ lisas Pärenson.
Loodusjõudude põhjustatud kahjud on Eestis kasvutrendis
Statistika näitab, et loodusjõudude – sh tormide – põhjustatud hoonekahjude arv ja kogukahju on Eestis viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Eriti silmatorkav oli 2023. aasta, mil üle Eesti registreeriti enam kui 3800 loodusjõudude põhjustatud hoonekahju ning kindlustussektor maksis nende eest välja ligikaudu 7 miljonit eurot hüvitisi.
Andres Piirsalu sõnul annab eelnevate aastate kogemus ka tänase tormi mõju hindamiseks olulise raami. „Varasemale statistikale tuginedes võib öelda, et ühe ulatusliku tormi korral on kindlustussektori hüvitiste kogumaht on Eestis suurusjärgus kaks–kolm miljonit eurot. Kahjude ulatus sõltub eeskätt sellest, kui laialdaselt mõjutavad ilmastikuolud tihedamalt asustatud piirkondi,“ ütles Piirsalu. Tema sõnul on praegu veel vara lõplikke numbreid välja tuua. „Praeguste kahjude tegelik kogumaht selgub alles järgmiste nädalate, võibolla isegi kuude jooksul, kui kõigist kahjujuhtumitest on kindlustusele teada antud,“ lisas Piirsalu.
Eesti Kindlustusseltside Liit on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat ning korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.