2025. aasta kokkuvõte: 10-st kindlustusvaidlusest 6 lahendati lepituse teel
Õnn on see, kui õnnetusi ei juhtu. Sama oluline on, et õnnetuse korral oleks olemas kindlustus, et ootamatu juhtum ei katkestaks elu. Enamasti laheneb kindlustusjuhtum poolte ühisel arusaamal, kuid olukordades, kus kindlustusandja ja kliendi hinnang juhtunule või hüvitise ulatusele erineb, pakub lahendust kindlustuslepitus.
2025. aastal esitati kindlustuslepitusele 527 lepitusavaldust, mis on suurim arv kogu lepitusorgani tegutsemisaja jooksul. Aasta varem, 2024. aastal esitati 505 avaldust ning 2023. aastal 440 avaldust. Vaidluste arvu kasv on olnud järjepidev, kuid samal ajal näitab statistika, et lepitus täidab oma eesmärki. 2025. aastal lõppes ligikaudu 55% kõigist lepitustest kokkuleppega, liikluskindlustuse vaidlustes 64%. Muude kindlustusteenustega seotud vaidlustes jõuti kokkuleppele 46% juhtudest. Alates lepitusorgani loomisest 2008. aastal on kokkuleppega lahendatud üle 2000 kindlustusvaidluse, mis kinnitab lepituse rolli olulisust vaidluste kohtuvälise lahendajana. „Lepitusavalduste arvu kasvu osas ei saa välja tuua üht konkreetset põhjust. Pigem näen mitme teguri koosmõju: kindlustuse roll inimeste igapäevaelus on kasvanud ning kindlustus katab üha mitmekesisemaid riske, samal ajal on suurenenud teadlikkus lepitusest ning inimesed oskavad vaidluse korral pöörduda erapooletu lahendaja poole,“ ütles Lauri Potsepp, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige.
2025. aastal esitati liikluskindlustuse lepitusorganile 266 liikluskindlustuse lepitusavaldust, mis tähendab, et ligikaudu ühel juhul 150-st tekib olukord, kus kliendi ja kindlustusandja arusaamad juhtumi käsitlusest või hüvitise ulatusest ei lange kokku. 2025. aastal lõppes 64% liikluskindlustuse lepitusmenetlustest kokkuleppega, mis näitab, et ka nendes harvades vaidlusolukordades leitakse enamasti lahendus kohtusse pöördumata. Sarnased näitajad iseloomustasid ka 2024. ja 2023. aastat, mil nii lepitusavalduste osakaal kogu juhtumite hulgast kui ka kokkulepete määr olid samas suurusjärgus.
Oluline osa vaidlusi leiab lahenduse juba enne lepitaja sisulist kaasamist. 2025. aastal lahendati eelmenetluse käigus 40 vaidlust, mis moodustab ligikaudu 8% kõigist esitatud lepitusavaldustest. Võrdluseks, 2024. aastal lahendati eelmenetluses 55 vaidlust ning 2023. aastal 48 vaidlust. „Eelmenetluse väärtus seisneb sageli selles, et inimesed saavad oma loo ära rääkida. Kui vaidluse sisu varases etapis koos lahti mõtestada, tekib pooltel parem arusaam nii oma õigustest kui ka teise poole seisukohtadest. See aitab paljudel juhtudel jõuda kokkuleppele juba enne formaalset menetlust ning annab samal ajal ka kindlustussektorile väärtuslikku tagasisidet, kuidas teenuseid ja protsesse arendada,“ ütles Lauri Potsepp.
Vabatahtlike kindlustuste vaidlused moodustasid 2025. aastal ligikaudu kolmandiku kõigist lepitusmenetlustest. Kokku algatati vabatahtlikes kindlustustes 168 lepitust, mis moodustab umbes 32% kõigist 2025. aastal esitatud lepitusavaldustest. Üldjoontes püsis lepitusmenetluste maht 2025. aastal samal tasemel eelneva aastaga. Reisikindlustuse vaidlustes algatati 26 lepitust, mida on 4% vähem kui 2024. aastal. Vabatahtliku sõidukikindlustuse vaidlustes algatati 67 lepitust, mis on 12% rohkem kui aasta varem. Kodukindlustuse vaidlustes algatati 75 lepitust, mida on 16% vähem kui 2024. aastal.2025. aasta andmete põhjal saab välja tuua, et mitmete kodukindlustuse vaidluste põhjuseks on kliendi poolt valitud liiga kitsas kindlustuskaitse, mis ei kata kõiki ootusi kahjujuhtumi korral. Laiema kindlustuskaitse korral oleks olnud võimalik vaidlust ennetada.
Lepitusmenetlusse jõuavad vaidlused ka juhtumites, kus kaalul ei ole ainult rahaline otsus, vaid ka inimese õiglustunne ja vajadus saada selgus, kas ja kuidas kindlustustingimusi tema olukorras rakendatakse. 2025. aastal oli kindlustuse lepitusorganis keskmine vaidlusalune summa 5 926 eurot ning liikluskindlustuse vaidlustes 4 909 eurot. Võrreldes 2024. aastaga, mil vastavad näitajad olid 11 748 ja 7 249 eurot, ning 2023. aastaga, mil summad püsisid samas suurusjärgus kui 2024. aastal, olid 2025. aastal vaidlusalused summad märgatavalt madalamad.
2025. aastal läbi viidud klienditagasiside põhjal leidis üle poole vastanutest, et lepitusest oli neil vaidluse lahendamisel abi. Tagasisidest selgub, et enim hinnati võimalust saada vaidlusele selge ja arusaadav selgitus ning erapooletu vaade. „Lepitus ei tähenda ainult kokkuleppe otsimist, vaid eelkõige selguse loomist. Inimese jaoks on oluline mõista, kuidas tema juhtumit hinnati ja millistele tingimustele otsus tugineb. Ka siis, kui pooled ei jõua täieliku üksmeeleni, aitab lepitus olukorra lahti rääkida ja annab parema arusaama edasistest võimalustest. See teeb lepituse mõistlikuks ja inimlikuks vaheastmeks enne kohut,“ ütles Potsepp.
Mis on kindlustuslepitus ja kuidas see toimib?
Lepitus on riigi poolt tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise viis, kus erapooletu kindlustuslepitaja aitab kindlustusandjal ja kliendil jõuda kokkuleppele. 2025. aastal tegutses kindlustuse ja liikluskindlustuse lepitusorganites kokku 14 lepitajat. Lepitaja ei esinda kumbagi poolt, ei tee siduvat otsust ega mõista õigust, vaid aitab pooltel hinnata vaidlust ja leida lahenduse, millega mõlemad saavad nõustuda. Liikluskindlustuse vaidlusi aitab lahendada Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures tegutsev liikluskindlustuse lepitusorgan. Muude kindlustusteenuste ja kindlustusvahendusteenustega seotud vaidlusi aitab lahendada Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan. Lepitusteenus on kliendile tasuta.