Kas kindlustus hüvitab drooni tekitatud kahju?
Kindlustus hüvitab kahju vastavalt kindlustuslepingus kokku lepitud tingimustele. Näiteks reeglina on kodukindlustuslepingus drooni tekitatud kahju kindlustusjuhtum ning tekkinud kahju hüvitatakse. Kui aga kahju on põhjustanud militaarse otstarbega droon ja see on seotud sõjategevuse või selle mõjudega, siis käsitletakse seda kindlustuses sõjariskina, millele tavapärane kindlustuskaitse ei laiene. See on tavapärane praktika kogu maailmas ning Eesti ei ole siin erand.

Oluline on seejuures, et määrav ei ole üksnes see, kas riigis on ametlikult välja kuulutatud sõjaseisukord, vaid eelkõige kahju tegelik põhjus. Seetõttu hinnatakse iga juhtumit eraldi, lähtudes lepingust, kahju asjaoludest ja selle tekkepõhjusest.

Mida peaksid inimesed tegema?
Oluline on üle vaadata oma kindlustusleping ja küsida kindlustusandjalt täpsust, millised riskid on lepinguga kaetud. Hea praktika on veenduda, et valitud kindlustuskaitse vastab inimese vajadustele. Näiteks, kas kliendi kindlustuskaitse katab ootamatuid ja ettenägematuid kahjusid laiemalt.

Tähtis on, et inimese jaoks oluline oleks alati kindlustatud. Ning kindlustusleping kehtib jätkuvalt ka sõja olukorras, st sõda ei lõpeta kindlustuslepingut. Kahju, mis ei ole põhjustatud sõjategevusest, hüvitatakse. Kui näiteks kindlustatud kodus puhkeb sõja ajal hooletusest tulekahju, siis see kahju hüvitatakse.

Kindlasti tuleks klientidel oma kindlustuskaitse üle vaadata ja vajadusel kindlustusandjaga läbi rääkida, millised riskid on neil kindlustusega kaetud ning kus oleks vaja lisakaitset.

The post Kuidas käsitletakse droonidest põhjustatud kahjusid kindlustuses? appeared first on Eesti Kindlustusseltside Liit.

„Kindlustusturu toimimise loogika peab inimese jaoks olema arusaadav. Täna on see lihtne – klient saab teenuse kas otse kindlustusseltsilt või ühe vahendaja kaudu. Näiteks kaubanduses on meile kõigile kohe selge, mis vahe on, kas ostame munad koju otse kuulsalt Tanelilt Saaremaalt või Rimist, Prismast, Selverist. Kui müügiahelasse lisandub veel üks tasand, näiteks kaupluse munariiuli juures on isik, kes suunab, millised munad korvi panna, on kliendil keeruline aru saada, kes teda tegelikult nõustab, kelle huvides soovitusi jagatakse ja kes vastutab,” kommenteeris Tuuli Pärenson.

Loe Delfi Ärilehe artiklit samal teemal: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120494125/muutused-raputavad-kindlustusmaastikku-riik-raiub-et-susteem-lihtsustub-kindlustused-sellega-ei-noustu

The post Kavandatav seadusemuudatus vähendab rollide selgust kindlustusturul appeared first on Eesti Kindlustusseltside Liit.

Õnn on see, kui õnnetusi ei juhtu. Sama oluline on, et õnnetuse korral oleks olemas kindlustus, et ootamatu juhtum ei katkestaks elu. Enamasti laheneb kindlustusjuhtum poolte ühisel arusaamal, kuid olukordades, kus kindlustusandja ja kliendi hinnang juhtunule või hüvitise ulatusele erineb, pakub lahendust kindlustuslepitus.

2025. aastal esitati kindlustuslepitusele 527 lepitusavaldust, mis on suurim arv kogu lepitusorgani tegutsemisaja jooksul. Aasta varem, 2024. aastal esitati 505 avaldust ning 2023. aastal 440 avaldust. Vaidluste arvu kasv on olnud järjepidev, kuid samal ajal näitab statistika, et lepitus täidab oma eesmärki. 2025. aastal lõppes ligikaudu 55% kõigist lepitustest kokkuleppega, liikluskindlustuse vaidlustes 64%. Muude kindlustusteenustega seotud vaidlustes jõuti kokkuleppele 46% juhtudest. Alates lepitusorgani loomisest 2008. aastal on kokkuleppega lahendatud üle 2000 kindlustusvaidluse, mis kinnitab lepituse rolli olulisust vaidluste kohtuvälise lahendajana. „Lepitusavalduste arvu kasvu osas ei saa välja tuua üht konkreetset põhjust. Pigem näen mitme teguri koosmõju: kindlustuse roll inimeste igapäevaelus on kasvanud ning kindlustus katab üha mitmekesisemaid riske, samal ajal on suurenenud teadlikkus lepitusest ning inimesed oskavad vaidluse korral pöörduda erapooletu lahendaja poole,“ ütles Lauri Potsepp, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige.

2025. aastal esitati liikluskindlustuse lepitusorganile 266 liikluskindlustuse lepitusavaldust, mis tähendab, et ligikaudu ühel juhul 150-st tekib olukord, kus kliendi ja kindlustusandja arusaamad juhtumi käsitlusest või hüvitise ulatusest ei lange kokku. 2025. aastal lõppes 64% liikluskindlustuse lepitusmenetlustest kokkuleppega, mis näitab, et ka nendes harvades vaidlusolukordades leitakse enamasti lahendus kohtusse pöördumata. Sarnased näitajad iseloomustasid ka 2024. ja 2023. aastat, mil nii lepitusavalduste osakaal kogu juhtumite hulgast kui ka kokkulepete määr olid samas suurusjärgus.

Oluline osa vaidlusi leiab lahenduse juba enne lepitaja sisulist kaasamist. 2025. aastal lahendati eelmenetluse käigus 40 vaidlust, mis moodustab ligikaudu 8% kõigist esitatud lepitusavaldustest. Võrdluseks, 2024. aastal lahendati eelmenetluses 55 vaidlust ning 2023. aastal 48 vaidlust. „Eelmenetluse väärtus seisneb sageli selles, et inimesed saavad oma loo ära rääkida. Kui vaidluse sisu varases etapis koos lahti mõtestada, tekib pooltel parem arusaam nii oma õigustest kui ka teise poole seisukohtadest. See aitab paljudel juhtudel jõuda kokkuleppele juba enne formaalset menetlust ning annab samal ajal ka kindlustussektorile väärtuslikku tagasisidet, kuidas teenuseid ja protsesse arendada,“ ütles Lauri Potsepp.

Vabatahtlike kindlustuste vaidlused moodustasid 2025. aastal ligikaudu kolmandiku kõigist lepitusmenetlustest. Kokku algatati vabatahtlikes kindlustustes 168 lepitust, mis moodustab umbes 32% kõigist 2025. aastal esitatud lepitusavaldustest. Üldjoontes püsis lepitusmenetluste maht 2025. aastal samal tasemel eelneva aastaga. Reisikindlustuse vaidlustes algatati 26 lepitust, mida on 4% vähem kui 2024. aastal. Vabatahtliku sõidukikindlustuse vaidlustes algatati 67 lepitust, mis on 12% rohkem kui aasta varem. Kodukindlustuse vaidlustes algatati 75 lepitust, mida on 16% vähem kui 2024. aastal.2025. aasta andmete põhjal saab välja tuua, et mitmete kodukindlustuse vaidluste põhjuseks on kliendi poolt valitud liiga kitsas kindlustuskaitse, mis ei kata kõiki ootusi kahjujuhtumi korral. Laiema kindlustuskaitse korral oleks olnud võimalik vaidlust ennetada.

Lepitusmenetlusse jõuavad vaidlused ka juhtumites, kus kaalul ei ole ainult rahaline otsus, vaid ka inimese õiglustunne ja vajadus saada selgus, kas ja kuidas kindlustustingimusi tema olukorras rakendatakse. 2025. aastal oli kindlustuse lepitusorganis keskmine vaidlusalune summa 5 926 eurot ning liikluskindlustuse vaidlustes 4 909 eurot. Võrreldes 2024. aastaga, mil vastavad näitajad olid 11 748 ja 7 249 eurot, ning 2023. aastaga, mil summad püsisid samas suurusjärgus kui 2024. aastal, olid 2025. aastal vaidlusalused summad märgatavalt madalamad.

2025. aastal läbi viidud klienditagasiside põhjal leidis üle poole vastanutest, et lepitusest oli neil vaidluse lahendamisel abi. Tagasisidest selgub, et enim hinnati võimalust saada vaidlusele selge ja arusaadav selgitus ning erapooletu vaade. „Lepitus ei tähenda ainult kokkuleppe otsimist, vaid eelkõige selguse loomist. Inimese jaoks on oluline mõista, kuidas tema juhtumit hinnati ja millistele tingimustele otsus tugineb. Ka siis, kui pooled ei jõua täieliku üksmeeleni, aitab lepitus olukorra lahti rääkida ja annab parema arusaama edasistest võimalustest. See teeb lepituse mõistlikuks ja inimlikuks vaheastmeks enne kohut,“ ütles Potsepp.

Mis on kindlustuslepitus ja kuidas see toimib?

Lepitus on riigi poolt tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise viis, kus erapooletu kindlustuslepitaja aitab kindlustusandjal ja kliendil jõuda kokkuleppele. 2025. aastal tegutses kindlustuse ja liikluskindlustuse lepitusorganites kokku 14 lepitajat. Lepitaja ei esinda kumbagi poolt, ei tee siduvat otsust ega mõista õigust, vaid aitab pooltel hinnata vaidlust ja leida lahenduse, millega mõlemad saavad nõustuda. Liikluskindlustuse vaidlusi aitab lahendada Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures tegutsev liikluskindlustuse lepitusorgan. Muude kindlustusteenuste ja kindlustusvahendusteenustega seotud vaidlusi aitab lahendada Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan. Lepitusteenus on kliendile tasuta.

The post Mis saab, kui kindlustusandja ja klient ei ole ühel meelel? appeared first on Eesti Kindlustusseltside Liit.

„Tööandja ravikindlustuse kaudu toovad ettevõtted lisaraha tervishoidu, tänu millele saavad inimesed kiiremini arstiabi, püsivad tervemad ja riik säästab ressursse ära hoitud haigestumiste näol,“ ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Tuuli Pärenson. “Maksusoodustuse kehtestamine oli riigi poolt õige ja vajalik samm. Täna on aeg teha järgmine samm ning ajakohastada piirmäär vastavalt tegelikele oludele.“

Praegune piirmäär on püsinud muutumatuna alates 2018. aastast ning ei vasta enam tegelikele vajadustele seoses sisendhindade tõusu ja terviseedendamise teenuste nimekirja laienemisega.
Kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav liit taotleb töötaja tervise edendamise maksuvabade kulude piirmäära tõstmist tasemele, mis tagaks vähemalt võrdväärse kaitse võrreldes perioodiga, mil piirmäär kehtestati. 

“Tööandja ravikindlustus on tõhus ja toimiv lahendus, mis võimaldab tööandjal oma töötajate tervisesse panustada  mõjusalt ja minimaalse halduskoormusega,” lisas Pärenson. “Lahenduse otseseks positiivseteks mõjuks on töötajate tervishoiukuludes omaosaluse vähenemine ja tervishoiuteenuste parem kättesaadavus. Ennetus, haiguste varasem tuvastamine ja kiirem tööle naasmine on kaudse positiivse mõjuga nii Tervisekassa eelarvele kui riigieelarvele tervikuna.”

Kui tööandjal on võimalik mõjusalt ja mõõduka halduskoormusega oma töötajate tervise edendamisse läbi vabatahtliku ravikindlustuse panustada, toob see kaasa mitmeid positiivseid mõjusid:

• Tööandja ravikindlustus vähendab inimeste omaosalust tervishoiukuludes. Eesti leibkondade omaosalus tervishoiukulude katmisel on 20–25%, samas kui WHO soovituslik maksimum on 15%.
• Tööandja ravikindlustus tugevdab solidaarsuspõhist tervisesüsteemi, sest see vähendab riski, et ligipääs ravile sõltub inimese isiklikust maksevõimest ning võimaldab katta ka suuremaid ja ootamatuid ravivajadusi.
• Tööandja ravikindlustus võimaldab töötajal valida endale sobiva arsti, raviasutuse ja vastuvõtuaja, vähendades sõltuvust elukohast, järjekordadest ja maksevõimest.
• Tööandja ravikindlustus toetab ennetust ja terviseprobleemide varajast avastamist ning aitab seeläbi vältida töövõime langust ja pikaajalist haiguskoormust, mille kulud jäävad valdavalt avaliku tervishoiusüsteemi kanda.  Seega on tööandja ravikindlustus kaudse positiivse mõjuga nii Tervisekassa eelarvele kui riigieelarvele tervikuna.

2024. aastal hüvitati vabatahtliku tööandja ravikindlustuse kaudu teenuseid 14,1 miljoni euro väärtuses ja 2025. aasta väljamaksete prognoos on 17 miljonit eurot. 

The post Eesti Kindlustusseltside Liit: töötajad vajavad suuremat ravikindlustust appeared first on Eesti Kindlustusseltside Liit.

Tugevad tuulehood on juba mitmel pool rebinud katuseid, lennutanud aedasid ja lahtisi esemeid ning põhjustanud ulatuslikke elektrikatkestusi. Maha kukkunud elektriliinid on põhjustanud mitmel pool tulekahjusid. Korduvalt on sõidukid sattunud ohtu teele langenud puude tõttu. Päästeamet on tormi algusest alates saanud sadu väljakutseid, mis viitab olukorra ulatuslikule mõjule üle Eesti.

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on sellistes olukordades kõige olulisem, et inimesed, kes on tormis kannatada saanud, ei jääks oma murega üksi. „Kui teie vara on ilmastikuolude tõttu kahjustada saanud, tuleb abi saamiseks pöörduda kohe oma kindlustuse poole. Kindlustus ongi loodud ootamatute sündmuste puhuks ning kahjujuhtumi registreerimine on esimene samm, et tekkinud ebamugav olukord saaks võimalikult kiire lahenduse,“ ütles Piirsalu.

Tema sõnul näitab varasem praktika, et tormikahjude korral hüvitab kindlustus reeglina tekkinud kahju. „Juhtumid, kus hüvitis võib jääda oodatust väiksemaks või üldse maksmata, on pigem harvad ning seotud olukordadega, kus vara seisukord oli juba enne tormi kehv või kindlustuskaitse ei vasta vara tegelikule väärtusele,“ selgitas Piirsalu.
Suuremate kahjude puhul tasub tema sõnul arvestada ka sellega, et lisaks rahalisele hüvitisele jääb sageli inimese enda korraldada vara taastamine. „Mida ulatuslikum ja keerulisem on kahju, seda rohkem on ka praktilist asjaajamist. Kindlustus aitab kahju rahaliselt katta, kuid taastamise korraldamine jääb paljudel juhtudel inimese enda kanda,“ lisas Piirsalu.

Varasemate suurte tormide kogemus näitab, et ulatuslike ja ootamatute varakahjude korral on kindlustusel väga oluline roll. Näiteks 2023. aasta oktoobris Põhja-Eestit räsinud sügistormi järel maksti ainuüksi varakindlustuse hoonekahjude eest välja ligikaudu kolm miljonit eurot.
Tormid on Eestis üha sagedasem ja korduv nähtus ning praegune olukord tuletab taas meelde, kui oluline on olla ootamatuteks juhtumiteks valmis. Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Tuuli Pärenson selgitas, et sageli eeldatakse ekslikult, et kodukindlustus katab kõik tormiga seotud kahjud. „Kodukindlustus aitab siis, kui kahjustada saab inimese enda kodu või vara. Vastutuskindlustus on aga vajalik olukordades, kus ilmaolude tõttu saab kahju keegi teine. Näiteks kui sinu krundil murdub puu ja langeb naabri majale või kui tuul rebib katusepleki, mis kahjustab kõrval hoovis pargitud autot,“ ütles Pärenson. Tema sõnul tekivad just sellistes olukordades inimeste jaoks kõige ootamatumad kulud. „Kui vastutuskindlustust ei ole, tuleb teisele inimesele tekitatud kahju hüvitada oma taskust,“ lisas Pärenson.

Loodusjõudude põhjustatud kahjud on Eestis kasvutrendis

Statistika näitab, et loodusjõudude – sh tormide – põhjustatud hoonekahjude arv ja kogukahju on Eestis viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Eriti silmatorkav oli 2023. aasta, mil üle Eesti registreeriti enam kui 3800 loodusjõudude põhjustatud hoonekahju ning kindlustussektor maksis nende eest välja ligikaudu 7 miljonit eurot hüvitisi.

Andres Piirsalu sõnul annab eelnevate aastate kogemus ka tänase tormi mõju hindamiseks olulise raami. „Varasemale statistikale tuginedes võib öelda, et ühe ulatusliku tormi korral on kindlustussektori hüvitiste kogumaht on Eestis suurusjärgus kaks–kolm miljonit eurot. Kahjude ulatus sõltub eeskätt sellest, kui laialdaselt mõjutavad ilmastikuolud tihedamalt asustatud piirkondi,“ ütles Piirsalu. Tema sõnul on praegu veel vara lõplikke numbreid välja tuua.  „Praeguste kahjude tegelik kogumaht selgub alles järgmiste nädalate, võibolla isegi kuude jooksul, kui kõigist kahjujuhtumitest on kindlustusele teada antud,“ lisas Piirsalu.

Eesti Kindlustusseltside Liit on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat ning korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

The post Torm räsib jätkuvalt Eestit, kahjude lõplik maht selgub järgnevate nädalate jooksul appeared first on Eesti Kindlustusseltside Liit.

EKsLi tegevjuhi Tuuli Pärensoni hinnangul on majanduslik haavatavus selgelt kasvanud. „Sissetuleku ootamatu katkemine – olgu see põhjustatud haigestumisest, õnnetusest või töövõimetusest – mõjutab perede toimetulekut rohkem kui kunagi varem. See trend kinnitab, et elukindlustuse roll perekondade pikaajalise turvatunde tagamisel suureneb,“ ütles Pärenson.

„Veelgi murettekitavamad on uuringu tulemused, et perede toimetulek ühe kuu palga kadumisel on langenud. Kui 2019. aastal said 80 protsenti inimestest hakkama vähemalt ühe kuu ilma regulaarse palgata, siis tänavu on see näitaja langenud 73 protsendini,“ sõnas Pärenson.

Uuringust selgus, et 29 protsendil elanikkonnast puuduvad säästud täielikult ja kolmandikul on need kuni kolme kuu sissetuleku ulatuses. Viiendikul on sääste nelja kuni 12 kuu töötasu ulatuses ja aastasest palgast enam on säästnud vaid üheksa protsenti inimesi.

Compensa Elukindlustuse Eesti üksuse juhi Merko Kimsto sõnul on elukindlustuse eesmärk tagada perele rahaline toimetulek ja stabiilsus olukorras, kus üks sissetulekutest järsku kaob. „Soovitame eriti lastega peredel hüvitise summaks vähemalt nelja aasta brutopalga ulatust. See aitab vältida finantsšokki ja tagab perele kolme- kuni nelja-aastase rahu, mille jooksul oma rahaasjad ümber korraldada ja uue reaalsusega kohaneda – leida uus sissetulek, vahetada vajadusel elukohta või teha muid põhjalikke ümberkorraldusi,“ selgitas ta.

Kui perel on eluasemelaen, tasub tema sõnul kaaluda elukindlustust ka laenukindlustusena. „Selle puhul väheneb kindlustussumma koos laenujäägiga – eesmärk on katta konkreetne kohustus ja vältida olukorda, kus pere peab ootamatu kaotuse järel seisma silmitsi makseraskuste või kodu sundmüügiga. See on kuluefektiivne viis kaitsta pere kõige olulisemat varalist kohustust,“ lisas Compensa esindaja.

ERGO elukindlustuse tootejuhi Kaisa-Madli Mitti sõnul on elukindlustuslepingu traditsiooniline mõte ajas muutunud, pakkudes palju rohkem väärtusi, millega saab tuge kindlustatud inimene ise. „Tänapäeval ei ole elukindlustus enam üksnes surmajuhtumi kindlustus, vaid selle juurde saab valida mitmesuguseid lisakaitseid. Õnnetusjuhtumi ja kriitiliste haiguste kindlustuskaitsed aitavad inimest, kui ta peab viibima töölt pikalt eemal trauma või raske haiguse tagajärjel – sel ajal on oluline keskenduda oma tervise parandamisele ja kindlustushüvitised aitavad katta nii finantskohustused kui ka lisanduvad ravikulud,“ ütles Mitt.

„Puuduva töövõime kindlustus on abiks, kui tööl käimine ei ole enam võimalik ja inimesel tuleb oma elu täielikult ümber korraldada. Kui elukindlustus on lähedastele rahaliseks abiks inimese surma korral, siis lisakindlustuskaitsed aitavad inimest ja tema peret elu ajal, mil tuleb rinda pista keerulise haiguse või traumaga,“ selgitas Mitt.

EKsLi ja Turu-uuringute ASi koostöös valmis tänavu mais uuring „Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse,“ mille veebipõhisele küsimustikule vastas 1010 inimest, kes olid 18-aastased ja vanemad.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

The post Elukindlustuse vajadus kasvab: aina vähem peresid tuleb toime sissetuleku kadumisel appeared first on Eesti Kindlustusseltside Liit.

EKsLi juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kolmapäeval esitletud raportis suures mahus hinnanguid ja emotsionaalselt laetud kirjeldusi. „Raportis esitatakse vääramatult valefakte, nagu kindlustus ei oleks kättesaadav madalama sissetulekuga inimestele, väikestele ettevõtetele või nagu ei toimiks kindlustusturul konkurents. Kindlustusseltside liit on uuringu raportis leidnud kokku 83 valeväidet või põhjendamata hinnangut, millest oleme Arenguseire Keskust kirjalikult teavitanud,“ ütles Piirsalu.

EKsLi peamised seisukohad ja ning vastuargumendid väidetele, mis on raportis toodud:

• Raportis on väidetud, et tööandja ravikindlustus suurendab ebavõrdsust tervishoiusüsteemis. EKsLi hinnangul ebavõrdsus väheneb tänu tööandja ravikindlustusele.

Tänu tööandja ravikindlustusele saavad raviteenuseid kasutada ka väiksema sissetulekuga inimesed, kellel ilma tööandja ravikindlustuseta poleks see taskukohane. Maksusoodustuse kasutamiseks peab teenust pakkuma võrdsetel tingimustel kõikidele töötajatele, sõltumata sissetulekute suurusest ja tervislikust seisundist. Kindlustust saavad osta ja ostavadki nii ühemehefirmad kui suurkorporatsioonid praktiliselt kõikidelt tegevusaladelt. Sellest saavad kasu ka need, kellel tööandja ravikindlustus puudub, sest kindlustus vähendab järjekordi Tervisekassa rahastatavas süsteemis.

• Raportis on väidetud, et töötajate tervise edendamise kulude maksusoodustus vähendab riigi maksutulusid. EKsLi hinnangul on tegu meelevaldse seosega, mida ei toeta ei faktid ega turupraktika.

Eraravikindlustus on praktiline lahendus, millega tööandjad saavad hoolitseda oma töötajate tervise eest, aidata neil kiiremini paraneda ja tööle naasta. Töötervishoid, tööandja pakutavad hüved ja palgatase ei ole üksteist asendavad. Faktid kinnitavad, et reeglina edukamates ettevõtetes on kõrgem palgatase ning mahukam hüvede pakett. Tööandja ravikindlustus on tööandjale vabatahtlik valik. Mitte keegi ei saa tööandjat survestada, et ta selle maksusoodustuse võrra suurendaks riigile makstavaid makse.

• Raportis nähakse eraravikindlustust probleemina, samas kui selle maht moodustab täna terviserahastusest ühe protsendi. EKsLi hinnangul ei ole võimalik tõsiselt võtta raporti väiteid, mille kohaselt see 1 protsent on süüdi hinnatõusus ja meditsiinipersonali puuduses.

Eestis on tööandja ravikindlustus 10 protsendil töötajaskonnast, tööandja ravikindlustuse osakaal kogu kindlustusmaksete mahust on kaks protsenti ja erasektori osakaal terviserahastuses on üks protsent. Eraravikindlustust ei saa raviteenuste kulude tõusus süüdistada, kuna 99 protsenti ravirahastust ei ole kuidagi eraravikindlustusega seotud.

EKsL soovib diskussiooni vabatahtliku tervisekindlustuse soodustamise üle.

EKsLi juhatuse liikme Andres Piirsalu hinnangul on viimane aeg maksusoodustuse suurus üle vaadata. „Eestis saab tööandja panustada maksuvabalt töötaja tervisesse 400 eurot aastas, maksuvabastuse tase on püsinud samal tasemel üle kuue aasta. Selle aja jooksul on aga tervishoiuteenuse hind märkimisväärselt tõusnud. Raviteenuste kiire kallinemise tagajärjel on tekkinud olukord, et tööandja ravikindlustuse kaitse ulatust peab hinnatõusu tõttu vähendama,“ ütles Piirsalu.

„Riik piirab 400-eurose hüvitismääraga iga aasta üha rohkem võimalusi, mis on tööandjatel kasutada oma töötajate tervisesse panustamiseks. Kui me nii jätkame, siis ei ole välistatud, et tänaseks edukalt käima läinud tööandja ravikindlustus kaob Eesti turult, sest maksusoodustuse limiit ei võimalda pakkuda piisavalt ulatuslikku kindlustuskaitset,“ ütles Piirsalu.

Piirsalu hinnangul ei saa piirmäära suurendamisest kasu ainult tänased tööandjad ja töövõtjad, vaid ka riik. „Tänaste kindlustatud töötajate tervisekulud on homme väiksemad tänu tööandja ravikindlustuse ennetavale mõjule – inimesed saavad kiiresti ravi ja sellega ennetatakse ka võimalikke tüsistusi ja tervisehädasid,“ selgitas Piirsalu.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

The post Vabatahtliku tervisekindlustuse levikut tuleb soodustada appeared first on Eesti Kindlustusseltside Liit.

EKsL-i tegevjuhi Tuuli Pärensoni sõnul oli teenuse turuletoomine Eesti kindlustusmaastikul erakordne sündmus. „See nõudis PZU Kindlustuselt julgust, professionaalsust ja märkimisväärset pühendumust, sest puudus Eesti kahjustatistika, mis mitmeid teisi kindlustusseltse turule tuleku küsimuses kahtlema pani,“ ütles Pärenson.

Tervishoiuteenuse kohustuslik vastutuskindlustus kaitseb teenuseosutajat ravivigadest tingitud kahjude eest. See tagab, et patsiendile hüvitatakse ravivea tõttu tekkinud kahju ilma kohtulahinguta.

Pärensoni sõnul on tegemist uue teenusega nii patsiendile, tervishoiuteenuse osutajale kui ka kindlustusandjale. „Teiste riikide kogemus näitab, et sellise kindlustuse rakendumine toob pikas perspektiivis kaasa ravikvaliteedi paranemise, sest süsteem soodustab avatud suhtlust, vigadest õppimist ja teenuse kvaliteedi järjepidevat tõstmist,“ ütles Pärenson.

„Iga uus süsteem toob alguses kaasa küsimusi ja ootuste ebaselgust. Esimestel aastatel pannakse ühiselt alus turupraktikale, mis põhineb kogemusel ja selgemal mõistmisel. Need kogemused ja ootuste ühtlustumine, aga ka tõhusa konkurentsi teke, võtavad aega – teiste riikide kogemusel vähemalt kolm kuni viis aastat. Sellel perioodil on tavapärane, kui turul tegutseb vaid mõni pakkuja,“ selgitas Pärenson.

„Ootuspäraselt kasvab juhtumite arv ja aastatega ka väljamaksete suurus. Kuna juhtumist teatamise aeg on kuni 10 aastat, siis ühe tegutsemisaasta põhjal on veel vara järeldusi teha,“ lisas Pärenson.

PZU Kindlustuse juhi Mihkel Uibopuu sõnul oli uue kindlustusliigi turuletoomine kiire ja töömahukas. „Suutsime vaid paari kuuga kindlustada ligi 1500 tervishoiuteenuse osutajat. Lõime elektroonilise kahjude esitamise süsteemi, ehitasime üles kahjukäsitluse meeskonna ning töötasime välja hinnastamise väheste andmete põhjal. See tagas tervishoiuteenuse osutajatele kaitse ja patsientidele kindlustunde, et kahjud saavad hüvitatud – samm kogu ühiskonna hüvanguks,“ ütles Uibopuu.

PZU Kindlustuse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse turuletulek oli nii žürii parim, kui sai ka rahva lemmikuks veebihääletusel. Konkursil oli kokku seitse kandidaati, lisaks PZU Kindlustusele osalesid Balcia äpis Yaway autoabi, Eesti Liikluskindlustuse Fondi esitatud projekt liikluskindlustuse laienemise juurutamisest koos kõikide liikluskindlustust pakkuvate kindlustusandjatega, ERGO konkurss „Aasta ennetustegu“, Swedbanki elukindlustuse automaatse summa suurendaja, Swedbanki pakettidesse kindlustuste lisamine ning Vandeni Kindlustusmaaklerite esitatud projekt tervisekindlustuse ja tervishoiu ühtseks digitaalseks ökosüsteemiks ühendamise kohta.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Lisainfo: Aasta kindlustustegu 2025 konkursi nominendid ja foto võitjast 

The post Aasta kindlustustegu on tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse turuletulek appeared first on Eesti Kindlustusseltside Liit.

LKFi juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul ei kata liikluskindlustus vaid liiklemisel ja liikluses tekitatud kahju, vaid on palju laiem. „Liikluskindlustuse kaitse kehtib sõltumata sellest, kas sõiduk liigub või seisab, või millisel maastikul seda kasutatakse. Kui näiteks seisvast autost, traktorist, ATV-st või elektritõukerattast alguse saanud põleng põhjustab kahju teistele, on tegemist liikluskindlustuse juhtumiga ja kindlustus katab kahju. Seda näiteks ka siis, kui sõiduk seisis hoones sees,“ ütles Potsepp.

„Kahjuks on levinud eksiarusaam, et liikluskindlustus peab olema vaid siis, kui sõidukit liikluses kasutatakse. Tegelikult peab liikluskindlustus kehtima kogu aeg, ka ajal, kui sõidukit ajutiselt ei kasutada, sest õnnetus võib juhtuda väljaspool liiklust, näiteks parklas seisev auto võib süttida ja põhjustada teistele kahju,“ selgitas Potsepp.

Liikluskindlustus hüvitab sõidukist alguse saanud tulekahjus kannatanule kahju. Kui kindlustus on olemas, siis ei pea kahju põhjustaja seda kannatanule ise kinni maksma. Kui liikluskindlustust ei ole, siis kannatanu saab ikkagi kindlustuselt hüvitise, kuid peale kahju hüvitamist nõuab kindlustus tulekahju põhjustanud sõiduki omanikult väljamakstud hüvitise tagasi.

Potsepp rõhutas, et liikluskindlustus kaitseb nii kannatanut kui ka õnnetuse põhjustajat. „Tulekahjudega seotud kahjud võivad ulatuda kümnetesse või isegi sadadesse tuhandetesse eurodesse. Näiteks ühel juhul maksis LKF hüvitiseks üle 30 000 euro. Paraku ei olnud sõidukil, millest põleng alguse sai, liikluskindlustust. Seetõttu tuli selle sõiduki omanikul makstud hüvitis LKF-ile tagasi maksta,“ ütles Potsepp.

Balcia Kindlustuse kindlustusosakonna juhi Jonatan Jõksi hinnangul on autoomanikel kasulik teha lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele ka kasko. „Liikluskindlustus hüvitab teistele tekitatud kahju. Kaskokindlustus katab aga auto asendamise kulu omanikule, kui tuli sai alguse tema autost. Kaskoga on ta erakorraliste kulude eest täielikult kaitstud,“ ütles Jõks.

LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab kindlustamata ja sundkindlustusega sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.

Lisainfo: liikluskindlustuse hüvitatav kahju ja kindlustuskohustuse erandi üksikasjad 

The post Liikluskindlustus hüvitab autost alanud tulekahjus teistele tekitatud kahju appeared first on Eesti Kindlustusseltside Liit.